Parem palk tähendab rohkem makse

Kirjutasin 13. aprilli Äripäevas arvamusloo ettepanekuga suunata riigi II pensionisamba rahad inimeste ümberõppestipendiumi maksmiseks. Korralik kutsekvalifikatsioon võimaldab töötajal oluliselt rohkem palka saada ja sealt laekub riigile oluliselt rohkem maksutulu. Tänane miinimumpalk on 390 eurot. Kvalifikatsiooni muutuse tulemusena võiks kõige väiksem brutopalk olla näiteks 800 eurot. Kes on tubli ja areneb, võib aastate jooksul loota motiveerivat palgatõusu.

Palgatõusul on tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumisele otsene mõju. Brutopalga kasv 390 eurolt 800 euroni tähendab võitu tulumaksus 79,05 eurot ning sotsiaalmaksus 135,3 eurot. Aastas toob üks inimene riigile täiendavalt makse ligi 2500 eurot.

20 000 ümberkvalifitseeritud inimest katavad täiendava maksutulu abil aastas ära 50 miljoni euro suuruse eelarveaugu. (Ümber)kvalifitseerimist vajavate inimeste hulka hinnatakse aga ligikaudu 10 korda suuremaks. Paljudel pole üldse kutsealast kvalifikatsiooni, teistel ei võimalda olemasolev kvalifikatsioon küsida miinimumist oluliselt suuremat palka. Seega on arenguvõimalused väga suured.

Palk ei kahekordistu teisiti kui ainult tootlikkuse arvelt. Töö aega ei saa kahekordistada, järelikult peab saavutama arenguhüppe kvaliteedis. Riigil on harukordselt hea võimalus suurendada oma panust inimkapitali arengusse.